ITSPEA25 - Alisa Spirina

Kuidas netikett on ajas muutunud? Vana ja uus vaade reeglitele. Netikett ehk internetietikett loodi juba 1990ndatel, kui veebisuhtlus toimus peamiselt e-kirjade ja foorumite kaudu. Tänapäeval, kui sotsiaalmeedia, sõnumirakendused ja videokõned on igapäevane osa elust, on mõned reeglid muutunud veelgi olulisemaks, samas kui teised on oma tähtsuse kaotanud. Vaatame kahte V. Shea netiketireeglit: ühte, mis on endiselt ülioluline, ja teist, mis enam nii tähtis pole. Reegel, mis on tänapäeval veel olulisem kui varem "Ära unusta, et suhtled päris inimesega." 1990ndatel tuletas see meelde, et internetis pole teisel pool ekraani robot, vaid elav inimene. Tänapäeval, kus anonüümsus on levinud ja sotsiaalmeedia täis vaidlusi ning küberkiusamist, on see reegel veelgi olulisem. Paljud inimesed unustavad, et nende sõnad võivad haiget teha. Seega tasub enne postitamist või kommenteerimist mõelda: kas ma ütleksin selle inimesele näkku? Või kas mu sõnad võivad kedagi solvata? Näide: - Selle ...

 Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis: vabaduse ja kontrolli tasakaal Kujuta ette maailma, kus iga sinu veebikülastus, ost või vestlus on registreeritud ja analüüsitud. Mitte ainult selleks, et pakkuda paremaid teenuseid, vaid ka selleks, et kujundada sinu käitumist ja suunata sinu otsuseid. Tundub nagu ulmefilm? Tegelikult on see reaalsus, mis on juba täna kohal - seda nimetatakse jälgimiskapitalismiks. Eestis oleme harjunud digitaalse mugavusega. E-teenused, ID-kaart, e-residentsus - kõik need pakuvad lihtsust ja kiirust, mida mujalt maailmast vähe leiab. Aga kas me mõtleme, millist hinda me selle eest maksame? Mitte ainult rahaliselt, vaid ka oma privaatsusega. Meie digitaalsed jalajäljed on andmekogujate jaoks kuldaväärtuslik vara, mida kasutatakse meie harjumuste analüüsiks ja turunduse sihtimiseks. Ja siin tulebki mängu digiaedik - olukord, kus me oleme lõksus suletud digitaalsetes ökosüsteemides, mida kontrollivad vähesed suured ettevõtted või riiklikud institutsioonid. Me...