ITSPEA25 - Alisa Spirina

  Kolm litsentsi - kolm strateegiat: EULA, GPL või BSD? Litsents ei ole lihtsalt rida README.md failis. See määrab, kuidas sinu koodiga ümber käiakse - kas seda tohib kasutada, muuta, müüa või üldse mitte puutuda. See otsus mõjutab, kas projekt jõuab kogukonnani, äripartneriteni või jääb lihtsalt kuskile GitHubi unustusse. Võrdleme kolme levinud lähenemist: EULA - kõik lukus, täielik kontroll GNU GPL - jagad koodi ja ootad sama vastuseks BSD - tee, mida tahad - sa midagi ei võlgne EULA - kui kõik peab jääma sinu kätte Plussid: Täielik kontroll - keegi ei kasuta su koodi ilma loata Paindlik ärimudel - saad litsentsida, müüa, rentida Kaitse kopeerimise vastu - lähtekood ei ole avalik Miinused: Must kast - kasutajad ei saa kunagi teada, kuidas asi töötab Üksi arendad - kogukond ei saa panustada GNU GPL - vabadus tingimustega Plussid: Kõik mängivad ausalt - kui kasutad, pead ka jagama Kood jääb avatuks - keegi ei saa seda “ära võtta” Kogukond saab kaasa lüüa - parandada, täiendada, ...

Miks intellektuaalomandi süsteem vajab värskendust? Intellektuaalomand (IO) on kahtlemata väärtuslik vahend ideede ja leiutiste kaitsmiseks. Kuid tänapäeva reaalsus näitab, et see ei tööta alati nii, nagu peaks. Sageli on süsteem rohkem kasulik suurtele korporatsioonidele ja advokaatidele kui tegelikele loojatele. Vaatame lähemalt, mis päriselt töötab ja mis võiks jääda ajaloo prügikasti. Litsentsid – paindlikkus, mis päästab olukorra Litsentsid on tõenäoliselt kõige mõistlikum ja paindlikum osa kogu IO süsteemist. Need annavad loojatele võimaluse otsustada, kuidas nende leiutisi saab (ja ei saa) kasutada. Kui oled vaba tarkvara ja avatud ligipääsu fänn, siis on see võimalus olemas. Tänapäeval, kui digitaalne sisu levib hetkega, võimaldavad litsentsid autoritel oma loomingut teatud määral kontrollida, ilma et see muutuks kättesaamatuks. See on eriti oluline tarkvaraarenduses: mitte revolutsioonide korraldamiseks, vaid selleks, et head ideed ei jääks korporatiivsetesse seifidesse tolmu ...

Kuidas netikett on ajas muutunud? Vana ja uus vaade reeglitele. Netikett ehk internetietikett loodi juba 1990ndatel, kui veebisuhtlus toimus peamiselt e-kirjade ja foorumite kaudu. Tänapäeval, kui sotsiaalmeedia, sõnumirakendused ja videokõned on igapäevane osa elust, on mõned reeglid muutunud veelgi olulisemaks, samas kui teised on oma tähtsuse kaotanud. Vaatame kahte V. Shea netiketireeglit: ühte, mis on endiselt ülioluline, ja teist, mis enam nii tähtis pole. Reegel, mis on tänapäeval veel olulisem kui varem "Ära unusta, et suhtled päris inimesega." 1990ndatel tuletas see meelde, et internetis pole teisel pool ekraani robot, vaid elav inimene. Tänapäeval, kus anonüümsus on levinud ja sotsiaalmeedia täis vaidlusi ning küberkiusamist, on see reegel veelgi olulisem. Paljud inimesed unustavad, et nende sõnad võivad haiget teha. Seega tasub enne postitamist või kommenteerimist mõelda: kas ma ütleksin selle inimesele näkku? Või kas mu sõnad võivad kedagi solvata? Näide: - Selle ...

 Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis: vabaduse ja kontrolli tasakaal Kujuta ette maailma, kus iga sinu veebikülastus, ost või vestlus on registreeritud ja analüüsitud. Mitte ainult selleks, et pakkuda paremaid teenuseid, vaid ka selleks, et kujundada sinu käitumist ja suunata sinu otsuseid. Tundub nagu ulmefilm? Tegelikult on see reaalsus, mis on juba täna kohal - seda nimetatakse jälgimiskapitalismiks. Eestis oleme harjunud digitaalse mugavusega. E-teenused, ID-kaart, e-residentsus - kõik need pakuvad lihtsust ja kiirust, mida mujalt maailmast vähe leiab. Aga kas me mõtleme, millist hinda me selle eest maksame? Mitte ainult rahaliselt, vaid ka oma privaatsusega. Meie digitaalsed jalajäljed on andmekogujate jaoks kuldaväärtuslik vara, mida kasutatakse meie harjumuste analüüsiks ja turunduse sihtimiseks. Ja siin tulebki mängu digiaedik - olukord, kus me oleme lõksus suletud digitaalsetes ökosüsteemides, mida kontrollivad vähesed suured ettevõtted või riiklikud institutsioonid. Me...