6. Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Miks intellektuaalomandi süsteem vajab värskendust?

Intellektuaalomand (IO) on kahtlemata väärtuslik vahend ideede ja leiutiste kaitsmiseks. Kuid tänapäeva reaalsus näitab, et see ei tööta alati nii, nagu peaks. Sageli on süsteem rohkem kasulik suurtele korporatsioonidele ja advokaatidele kui tegelikele loojatele. Vaatame lähemalt, mis päriselt töötab ja mis võiks jääda ajaloo prügikasti.

Litsentsid – paindlikkus, mis päästab olukorra

Litsentsid on tõenäoliselt kõige mõistlikum ja paindlikum osa kogu IO süsteemist. Need annavad loojatele võimaluse otsustada, kuidas nende leiutisi saab (ja ei saa) kasutada.

Kui oled vaba tarkvara ja avatud ligipääsu fänn, siis on see võimalus olemas. Tänapäeval, kui digitaalne sisu levib hetkega, võimaldavad litsentsid autoritel oma loomingut teatud määral kontrollida, ilma et see muutuks kättesaamatuks.

See on eriti oluline tarkvaraarenduses: mitte revolutsioonide korraldamiseks, vaid selleks, et head ideed ei jääks korporatiivsetesse seifidesse tolmu koguma. Näiteks Linux – maailma suurim avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem – eksisteerib ja areneb just tänu avatud litsentsidele. Tänu sellele saab see edukalt konkureerida suletud süsteemidega nagu Windows ja macOS.

Kas patendid on kasulikud või teevad rohkem kahju?

Patendid loodi leiutiste kaitsmiseks, kuid nüüd kasutatakse neid tihti konkurentsi piiramiseks. Mõnes mõttes on need muutunud innovatsiooni takistuseks. Miks?

• Liiga pikk kehtivusaeg – IT-maailmas on 20 aastat terve igavik. Selleks ajaks, kui patent aegub, on tehnoloogia juba ammu vananenud. Lühem tähtaeg (nt 10-15 aastat) oleks palju mõistlikum.

• Patendi-trollid – terved ettevõtted, mis ei loo midagi uut, vaid kaebavad teisi kohtusse, selle asemel et reaalselt midagi arendada. Näiteks kurikuulus ettevõte Lodsys, mis süüdistas väikseid mobiilirakenduste arendajaid “in-app” ostude kasutamises, kuigi ta ise ei loonud seda tehnoloogiat, vaid lihtsalt ostis patendi.

• Rahvusvaheline kaos – erinevad riigid, erinevad seadused. Selle asemel, et tehnoloogiaid arendada, käivad kohtulahingud.

Üks tuntumaid näiteid on Amazoni 1-Click patendiga seotud probleemid. Kuni selle kehtivuse lõpuni 2017. aastal ei saanud teised ettevõtted pakkuda sarnast kiiret makselahendust. Sellised patendid ei edenda tehnoloogiat – need pigem pärsivad arengut.

Sama nägime Apple ja Samsungi vahelises kohtuvaidluses. Apple süüdistas Samsungi selles, et nende nutitelefonidel olid ümardatud nurgad ja ekraanil sõrmega libistamise funktsioon, mis Apple’i arvates rikkus nende patenti. Sellised patendid pole tõelised uuendused, vaid viis takistada konkurentsi ja kohtuasjadega turgu kontrollida.

Mida tuleks muuta?

•  Lühem patentide kehtivusaeg kiiresti arenevates valdkondades – IT, biotehnoloogia ja muud kiirelt muutuva dünaamikaga sektorid ei tohiks jääda aastakümneteks kinni vanade patentide taha.
• Täpsem kontroll patenditaotluste üle – liiga palju patente antakse välja triviaalsete ja ilmselgete ideede eest, mis turule ainult kahju teevad.
• Ühtne rahvusvaheline süsteem – kui kõik riigid järgiksid samu reegleid, oleks töö lihtsam ja suured korporatsioonid ei saaks süsteemi ära kasutada.

Kokkuvõtte

Litsentsid annavad loojatele suurema kontrolli oma töö üle ja võimaldavad tehnoloogial vabalt areneda. Kuid patentide süsteem vajab tõsist reformi – vastasel juhul näeme järjest rohkem innovatsioone, mis ei jõua kunagi avalikkuse ette, kuna suured firmad suruvad need maha. Maailm muutub kiiresti ja intellektuaalomandi süsteem peab muutuma koos sellega.