ITSPEA25 - Alisa Spirina

LibreOffice - kuidas tehakse ja jagatakse tasuta tarkvara (ja miks see töötab) Kui keegi mainib kontoritarkvara, siis enamik inimesi mõtleb kohe Microsoft Office’i peale. Aga olemas on ka LibreOffice - selle tasuta vend, mida kasutavad miljonid inimesed üle maailma. Veel huvitavam on see, et selle taga ei ole suurt korporatsiooni. See projekt töötab täiesti teistmoodi. Arendusmudel LibreOffice’i ei juhi mingi boss, kes käsib, vaid projekt toimib nagu suur avatud köök - kes tahab, see tuleb ja aitab. Keegi kirjutab koodi, keegi teeb kujundust, keegi tõlgib. Otsuseid tehakse mitte positsiooni järgi, vaid selle põhjal, kes ja kui palju panustab. Seda nimetatakse meritokraatiaks. Kõike seda koordineerib The Document Foundation , mittetulundusühing, mis pigem juhendab kui käsutab. Lisaks vabatahtlikele annavad oma panuse ka reaalsed ettevõtted. Näiteks Collabora Productivity - nad aitavad arendada, testida, pakkuda tuge ja teha oma versioone LibreOffice’ist. See tähendab, et projekt ei ela...

  Vabadus, mis ei võitnud: arvustus Eben Mogleni artiklile Anarchism Triumphant Kui ma avasin 1999. aastal kirjutatud artikli Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright , tundsin end natuke eksinuna. Keel oli keeruline, mõtted hüplesid filosoofia, õiguse ja tehnoloogia vahel ning ma pidin mitu korda lõiku uuesti lugema, et mõttest kinni haarata. Aga just see raskus pani mind süvenema ja nägema, kui sügavalt autor uskus vabasse tarkvarasse, teadmiste jagamisse ja piiride kadumisse. Nüüd, üle 20 aasta hiljem, oli huvitav vaadata tagasi: kui palju tema ennustustest on tänaseks tõeks saanud - ja kui palju on jäänud pelgaks lootuseks? Mis on artikli mõte? Moglen väidab, et digiajastu muudab info piiramise mõttetuks. Kui teadmisi ja tarkvara saab piiranguteta kopeerida ja jagada, muutub autoriõigus vananenuks. Ta näeb selles midagi positiivset - justkui tehnoloogiline anarhia, kus teadmised on kõigile võrdselt kättesaadavad. Tema idealism põhineb usul, et inimesed saa...

Kaks erinevat IT-juhti - aga mõlemad väga head. IT-juht ei ole lihtsalt inimene, kes vastutab arvutite eest. Tegelikult peab hea IT-juht oskama palju enamat - juhtida inimesi, mõista protsesse ja käia ajaga kaasas. IT-juht võib olla mitmes rollis - liider, suhtleja, treener, mentor, muutuste eestvedaja… Iga juht on natuke erinev. Siin toon ma välja kaks tuntud juhti, kes esindavad erinevat stiili - aga mõlemad on oma valdkonnas väga edukad. Satya Nadella - juht, kes mõistab inimesi Kui Satya Nadella tuli Microsofti etteotsa, oli firmal keeruline aeg. Palju kriitikat, vähe uuendusi, inimesed väsinud. Tema juhtimisel muutus palju - Microsoft avanes, tehti rohkem koostööd teiste platvormidega (näiteks Office tuli iPhone’ile) ja hakati panustama pilveteenustesse (Azure). Nadella usub “growth mindset’i” - et vead on osa õppimisest. Ta ei jaga lihtsalt käske, vaid tõmbab inimesi kaasa ja toetab neid. - Tüüpiline liider ja muutuste eestvedaja . Inimeste jaoks olemas. Visiooniga. Inimlik. Taav...

Klassikaline kõrgharidus, rakenduskõrgharidus või kutsetunnistus — mida eelistada IT-turul? Kui oled teelahkmel ja googeldad „millist haridust on vaja IT-tööks“, siis oled tõenäoliselt juba suurema küsimuse küüsi sattunud: Milline neist on turul tegelikult toimiv - ülikool, rakenduskõrgkool või sertifikaadid? Spoiler: kõik sõltub sinu eesmärkidest. Aga uurida tasub ikkagi. Klassikaline kõrgharidus - kui soovid akadeemilist alust Klassikaline bakalaureuseõpe, näiteks Tartu Ülikoolis või TalTechis, keskendub akadeemilistele ainetele: matemaatika, algoritmid, süsteemiteooria, teadustöö. Õpe on teoreetilisem ja suunatud laiema maailmapildi ning analüütilise mõtlemise arendamisele. Plussid: tugev teoreetiline baas ja süsteemne mõtlemine võimalus jätkata magistri- ja doktoriõppes rahvusvaheliselt tunnustatud diplom Miinused: praktikat võib olla vähem tööturule sisenemine võib võtta rohkem aega spetsiifilised tööoskused võivad vajada täiendavat õpet Rakenduskõrgharidus - praktiline tee IT-sse...