10. Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

 Vabadus, mis ei võitnud: arvustus Eben Mogleni artiklile Anarchism Triumphant

Kui ma avasin 1999. aastal kirjutatud artikli Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright, tundsin end natuke eksinuna. Keel oli keeruline, mõtted hüplesid filosoofia, õiguse ja tehnoloogia vahel ning ma pidin mitu korda lõiku uuesti lugema, et mõttest kinni haarata. Aga just see raskus pani mind süvenema ja nägema, kui sügavalt autor uskus vabasse tarkvarasse, teadmiste jagamisse ja piiride kadumisse.

Nüüd, üle 20 aasta hiljem, oli huvitav vaadata tagasi: kui palju tema ennustustest on tänaseks tõeks saanud - ja kui palju on jäänud pelgaks lootuseks?

Mis on artikli mõte?

Moglen väidab, et digiajastu muudab info piiramise mõttetuks. Kui teadmisi ja tarkvara saab piiranguteta kopeerida ja jagada, muutub autoriõigus vananenuks. Ta näeb selles midagi positiivset - justkui tehnoloogiline anarhia, kus teadmised on kõigile võrdselt kättesaadavad.

Tema idealism põhineb usul, et inimesed saavad ühiselt luua ja jagada väärtust ilma kontrolli või tsensuurita. Nagu vaba tarkvara näitas - GNU/Linux, näiteks - suudab kogukond ehitada midagi võimsat ilma „omanikku“.

Mis läks täppi?

Kõige paikapidavam väide:

Info muutub lõpmata kopeeritavaks ja seetõttu ei saa seda enam samal viisil „omada“ nagu varem.

See on absoluutselt tõsi. Täna on meil:

• Avatud lähtekoodiga tarkvara igale maitsele.

• Youtube’i ja MOOC-platvormide (nagu Coursera, edX jt) kaudu vaba ligipääs haridusele.

• Tehisintellektid, mis õpetavad ja loovad sekunditega.

Teadmised on kättesaadavamad kui kunagi varem - see osa tema ennustusest on 100% täitunud.

Mis jäi mööda?

Kõige ekslikum väide:

Autoriõigus sureb peagi välja, sest see ei sobi digiajastusse.

Kuigi info jagamine on lihtsam kui kunagi varem, on autoriõigus siiani elujõuline - ja paljuski isegi tugevam:

• Youtube’i algoritmid eemaldavad sisu automaatselt, kui see rikub õigusi.

• Suured ettevõtted teenivad raha litsentside ja eksklusiivse sisuga.

• Tehisintellekti treenimisega seotud kohtuasjad tõstatavad uusi küsimusi autoriõiguse kohta, mitte ei kaota seda.

Ehkki piirid on hägustunud, ei ole süsteem kadunud - see on lihtsalt kohanenud uue reaalsusega.

Kokkuvõte

Eben Mogleni artikkel oli omas ajas visionäärlik ja pani õigesti tähele, et tehnoloogia muudab teadmiste levitamist. Tema usk, et info vabanemine hävitab autoriõiguse, oli aga liiga optimistlik.

Tänane reaalsus on kompromiss: meil on rohkem vabadust kui kunagi varem, aga samal ajal ka rohkem järelevalvet ja seaduslikku kaitset intellektuaalomandile. „Anarhia“ ei võitnud, aga uksed on lahti lükatud - ja neid pole enam võimalik täielikult sulgeda.