ITSPEA25 - Alisa Spirina

  Kas tehnoloogia saab olla ise eetiline või ebaeetiline? Tehnoloogia on tänapäeval igal pool - taskus, koolis, kodus ja isegi külmkapis. Ja sellega tekib küsimus: Kas mingi tehnoloogia saab olla juba enne kasutamist eetiline või ebaeetiline? Mina arvan, et ei saa . Tehnoloogia ise on lihtsalt tööriist. Nagu haamer - sellega saab ehitada maja või lõhkuda akna. Küsimus pole haamris, vaid selles, mida inimene sellega teeb. Mõned näited Näotuvastus võib olla väga kasulik lennujaamas, kui see aitab tabada tagaotsitavaid või vältida ohtlikke olukordi. Samas saab seda kasutada ka selleks, et jälgida inimesi avalikus ruumis ilma nende nõusolekuta. Krüpteerimine kaitseb meie andmeid ja privaatsust - see on hea. Aga seda võivad kasutada ka inimesed, kes tahavad midagi varjata, näiteks kriminaalsed grupid. Need näited näitavad, et tehnoloogia väärtus ei ole selles, mis see on, vaid kuidas seda kasutatakse. Aga pahavara? Võib tunduda, et mõni tehnoloogia on juba alguses “halb” – näiteks lun...

  Kuidas häkker pääseb kontorisse uksekella vajutamata? - Sotsiaalne manipulatsioon ja kuidas end kaitsta Tänapäeva küberrünnakud pole ainult keerulised koodid ja tarkvara. Vahel piisab lihtsalt veenvast häälest telefonis või sõbralikust e-mailist. Just nii lihtne on üks suurimaid IT-turvariske - sotsiaalne manipulatsioon ( social engineering ). Mis see täpsemalt on? Kujuta ette: sulle helistab “IT-osakonnast” keegi, kes ütleb, et on su parooli süsteemist kustutanud ja peab selle kohe taastama. Kõlab ametlikult, eks? Aga tegelikult on see hoopis ründaja, kes üritab sind ära rääkida ja infot välja meelitada. See ongi sotsiaalne manipulatsioon - ründaja mõjutab inimest, mitte tehnoloogiat. Võib tunduda süütu, aga nii on pääsetud haiglaandmetele, krediitkaartide infole ja isegi sotsiaalmeedia kontodele. Näide päriselust aastal suutis üks BBC ajakirjanik ühe päevaga saada kuulsate poliitikute telefoninumbrid lihtsalt valides paar kõnet ja teeseldes, et on assistent. Inimesed usaldavad...

Kuidas korraldada IT-tugilahenduste rakendamist Eestis? - Minu vaade otsustaja rollist Kujutledes end otsustaja rollis IT-tugilahenduste valdkonnas Eestis, näen ma väga selgelt, et need ei ole lihtsalt tehnoloogilised vidinad nagu kuvarid või kõvakettad. Need on abivahendid, millel võib olla elumuutev mõju. Eriti erivajadustega inimeste puhul võib ühe seadme olemasolu tähendada vahet iseseisva elu ja täieliku sõltuvuse vahel. Seetõttu tuleks neid käsitleda mitte kui IT-varustust, vaid kui sotsiaalseid ja isiklikke abivahendeid - nagu kuuldeaparaat või ratastool. Ma arvan, et Eestis peaks nende lahenduste eest vastutama eelkõige Sotsiaalministeerium , sest see on küsimus võrdsest ligipääsust ja inimõigustest. Samal ajal peaks koostöösse olema kaasatud ka Haridus- ja Teadusministeerium (koolid ja õpilased vajavad tuge) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tehnoloogiline külg ja innovatsioon). Paljud tugilahendused on kallid - ekraanilugejad, spetsiaalsed klaviatuurid või suh...

Kasutatavus veebis: üks hea ja üks halb näide Veebilehtede kasutatavus (usability) mõjutab otseselt seda, kui kiiresti ja mugavalt leiab kasutaja vajaliku info või täidab mingit toimingut. Hea kasutatavus toetab kasutajat, halb kasutatavus aga tekitab segadust, vigu ja frustratsiooni. Toon välja ühe positiivse ja ühe negatiivse näite. Hea näide - eesti.ee Portaal eesti.ee on hästi läbimõeldud näide kasutajasõbralikust veebist. Esileht on selge, teenused on jaotatud loogilistesse kategooriatesse ning otsing töötab täpselt ja kiiresti. Autentimine mitme turvalise meetodiga (Smart-ID, ID-kaart, Mobiil-ID) on nähtaval ja kergesti kasutatav. Vastavus Nielseni heuristikatele: • Süsteemi ja reaalsuse vastavus - kasutatakse lihtsat ja arusaadavat keelt. • Kasutaja kontroll ja vabadus - võimalik liikuda tagasi või katkestada toiminguid. • Esteetika ja minimalistlik disain - puuduvad segavad elemendid, fookus on sisul. Selle tulemusena on eesti.ee portaal, kus kasutaja tunneb end turvaliselt...