ITSPEA25 - Alisa Spirina

 Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis: vabaduse ja kontrolli tasakaal Kujuta ette maailma, kus iga sinu veebikülastus, ost või vestlus on registreeritud ja analüüsitud. Mitte ainult selleks, et pakkuda paremaid teenuseid, vaid ka selleks, et kujundada sinu käitumist ja suunata sinu otsuseid. Tundub nagu ulmefilm? Tegelikult on see reaalsus, mis on juba täna kohal - seda nimetatakse jälgimiskapitalismiks. Eestis oleme harjunud digitaalse mugavusega. E-teenused, ID-kaart, e-residentsus - kõik need pakuvad lihtsust ja kiirust, mida mujalt maailmast vähe leiab. Aga kas me mõtleme, millist hinda me selle eest maksame? Mitte ainult rahaliselt, vaid ka oma privaatsusega. Meie digitaalsed jalajäljed on andmekogujate jaoks kuldaväärtuslik vara, mida kasutatakse meie harjumuste analüüsiks ja turunduse sihtimiseks. Ja siin tulebki mängu digiaedik - olukord, kus me oleme lõksus suletud digitaalsetes ökosüsteemides, mida kontrollivad vähesed suured ettevõtted või riiklikud institutsioonid. Me...

Kuidas The Guardian ja Financial Times kasutavad uusi meediakanaleid Kui mõelda tuntud ajalehtedele, siis  The Guardian  ja  Financial Times  on kaks nime, mis on tuntud mitte ainult oma trükitud väljaannete, vaid ka uute meediakanalite kaudu. Kuidas nad seda teevad ja kuidas nad sotsiaalmeediat kasutavad? The Guardian: kuidas uusi kanaleid oskuslikult kasutada The Guardian  on Briti ajaleht, mille asutasid 1821. aastal John Edward Taylor ja tema meeskond Manchesteris. Praeguseks on see üks maailma juhtivaid sõltumatuid uudiste väljaandeid, pakkudes laia toimetusekategooriat – alates poliitikast ja majandusest kuni kultuuri ja teaduseni. The Guardian on tuntud oma erapooletu ajakirjanduse ja progressiivse vaatenurga poolest. The Guardian  on tuntud oma oskuse poolest uutes meediakanalites aktiivselt tegutseda. The Guardianil on Facebook, Twitter, Instagram, TikTok ja palju muud. Nad ei kasuta neid ainult artiklite jagamiseks, vaid suhtlevad oma jälgijatega,...

Enne 1991. aastat, kui maailmavõrk (WWW) ilmus, oli internet hoopis teistsugune. Paljud tehnoloogiad ja harjumused, mida tol ajal kasutati, on täna kas kadunud või asendatud uute lahendustega. Siin on kaks näidet : 1.  Endiselt kasutuses olev tehnoloogia: Usenet oli üks esimesi veebifoorumeid, kus kasutajad arutlesid erinevatel teemadel, postitades sõnumeid uudistegruppidesse, mida jagati teistega. Kuigi tänapäeva sotsiaalmeedia ja foorumid on muutnud meie suhtlemisviise internetis, eksisteerib Usenet endiselt – tänu aktiivsetele osalejatele ja erinevatele gruppidele, mis säilitavad vanu arhiive. Algselt loodi see 1980. aastatel Põhja-Carolina ülikooli teadlaste Thomas Turneri ja Jim Ericksoni poolt teadusliku teabe jagamiseks, kuid kiiresti leiti, et süsteemil on palju suurem potentsiaal. 1983. aastal loodi esimesed uudistegrupid, näiteks  alt  (alternatiivsete teemade jaoks) ja  comp  (arvutitehnoloogia jaoks). Erinevalt tsentraliseeritud süsteemidest, nagu e...

  💡 Revolutsiooniline IT-lahendus: ARPANET – interneti eelkäija 1969. aastal käivitati ARPANET, esimene arvutivõrk, mis kasutas pakettkommutatsiooni revolutsioonilist tehnoloogiat, mis pani aluse tänapäeva internetile. Selle loomist rahastas USA kaitseministeeriumi Advanced Research Projects Agency (ARPA), eesmärgiga luua vastupidav ja hajutatud sidevõrk, mis suudaks töötada ka tuumasõja tingimustes. Esialgu oli ARPANET ühendatud vaid nelja ülikooli vahel, kuid see kasvas kiiresti. 1971. aastal saadeti esimesed e-kirjad, 1983. aastal võeti kasutusele TCP/IP protokollid, mis on tänapäeva interneti selgrooks. ARPANET-i edust said inspiratsiooni mitmed järgmise põlvkonna tehnoloogiad, sealhulgas World Wide Web, e-kaubandus, sotsiaalmeedia ja pilveteenused. Tänapäeval tundub internet iseenesestmõistetavana, kuid ilma ARPANET-i kui innovatsiooni alustalana poleks meie digitaalne maailm kujunenud selliseks, nagu see praegu on.     🚀 Oma ajast ees: Apple Newton – nu...