ITSPEA25 - Alisa Spirina

  Kuidas häkker pääseb kontorisse uksekella vajutamata? - Sotsiaalne manipulatsioon ja kuidas end kaitsta Tänapäeva küberrünnakud pole ainult keerulised koodid ja tarkvara. Vahel piisab lihtsalt veenvast häälest telefonis või sõbralikust e-mailist. Just nii lihtne on üks suurimaid IT-turvariske - sotsiaalne manipulatsioon ( social engineering ). Mis see täpsemalt on? Kujuta ette: sulle helistab “IT-osakonnast” keegi, kes ütleb, et on su parooli süsteemist kustutanud ja peab selle kohe taastama. Kõlab ametlikult, eks? Aga tegelikult on see hoopis ründaja, kes üritab sind ära rääkida ja infot välja meelitada. See ongi sotsiaalne manipulatsioon - ründaja mõjutab inimest, mitte tehnoloogiat. Võib tunduda süütu, aga nii on pääsetud haiglaandmetele, krediitkaartide infole ja isegi sotsiaalmeedia kontodele. Näide päriselust aastal suutis üks BBC ajakirjanik ühe päevaga saada kuulsate poliitikute telefoninumbrid lihtsalt valides paar kõnet ja teeseldes, et on assistent. Inimesed usaldavad...

Kuidas korraldada IT-tugilahenduste rakendamist Eestis? - Minu vaade otsustaja rollist Kujutledes end otsustaja rollis IT-tugilahenduste valdkonnas Eestis, näen ma väga selgelt, et need ei ole lihtsalt tehnoloogilised vidinad nagu kuvarid või kõvakettad. Need on abivahendid, millel võib olla elumuutev mõju. Eriti erivajadustega inimeste puhul võib ühe seadme olemasolu tähendada vahet iseseisva elu ja täieliku sõltuvuse vahel. Seetõttu tuleks neid käsitleda mitte kui IT-varustust, vaid kui sotsiaalseid ja isiklikke abivahendeid - nagu kuuldeaparaat või ratastool. Ma arvan, et Eestis peaks nende lahenduste eest vastutama eelkõige Sotsiaalministeerium , sest see on küsimus võrdsest ligipääsust ja inimõigustest. Samal ajal peaks koostöösse olema kaasatud ka Haridus- ja Teadusministeerium (koolid ja õpilased vajavad tuge) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tehnoloogiline külg ja innovatsioon). Paljud tugilahendused on kallid - ekraanilugejad, spetsiaalsed klaviatuurid või suh...

Kasutatavus veebis: üks hea ja üks halb näide Veebilehtede kasutatavus (usability) mõjutab otseselt seda, kui kiiresti ja mugavalt leiab kasutaja vajaliku info või täidab mingit toimingut. Hea kasutatavus toetab kasutajat, halb kasutatavus aga tekitab segadust, vigu ja frustratsiooni. Toon välja ühe positiivse ja ühe negatiivse näite. Hea näide - eesti.ee Portaal eesti.ee on hästi läbimõeldud näide kasutajasõbralikust veebist. Esileht on selge, teenused on jaotatud loogilistesse kategooriatesse ning otsing töötab täpselt ja kiiresti. Autentimine mitme turvalise meetodiga (Smart-ID, ID-kaart, Mobiil-ID) on nähtaval ja kergesti kasutatav. Vastavus Nielseni heuristikatele: • Süsteemi ja reaalsuse vastavus - kasutatakse lihtsat ja arusaadavat keelt. • Kasutaja kontroll ja vabadus - võimalik liikuda tagasi või katkestada toiminguid. • Esteetika ja minimalistlik disain - puuduvad segavad elemendid, fookus on sisul. Selle tulemusena on eesti.ee portaal, kus kasutaja tunneb end turvaliselt...

LibreOffice - kuidas tehakse ja jagatakse tasuta tarkvara (ja miks see töötab) Kui keegi mainib kontoritarkvara, siis enamik inimesi mõtleb kohe Microsoft Office’i peale. Aga olemas on ka LibreOffice - selle tasuta vend, mida kasutavad miljonid inimesed üle maailma. Veel huvitavam on see, et selle taga ei ole suurt korporatsiooni. See projekt töötab täiesti teistmoodi. Arendusmudel LibreOffice’i ei juhi mingi boss, kes käsib, vaid projekt toimib nagu suur avatud köök - kes tahab, see tuleb ja aitab. Keegi kirjutab koodi, keegi teeb kujundust, keegi tõlgib. Otsuseid tehakse mitte positsiooni järgi, vaid selle põhjal, kes ja kui palju panustab. Seda nimetatakse meritokraatiaks. Kõike seda koordineerib The Document Foundation , mittetulundusühing, mis pigem juhendab kui käsutab. Lisaks vabatahtlikele annavad oma panuse ka reaalsed ettevõtted. Näiteks Collabora Productivity - nad aitavad arendada, testida, pakkuda tuge ja teha oma versioone LibreOffice’ist. See tähendab, et projekt ei ela...

  Vabadus, mis ei võitnud: arvustus Eben Mogleni artiklile Anarchism Triumphant Kui ma avasin 1999. aastal kirjutatud artikli Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright , tundsin end natuke eksinuna. Keel oli keeruline, mõtted hüplesid filosoofia, õiguse ja tehnoloogia vahel ning ma pidin mitu korda lõiku uuesti lugema, et mõttest kinni haarata. Aga just see raskus pani mind süvenema ja nägema, kui sügavalt autor uskus vabasse tarkvarasse, teadmiste jagamisse ja piiride kadumisse. Nüüd, üle 20 aasta hiljem, oli huvitav vaadata tagasi: kui palju tema ennustustest on tänaseks tõeks saanud - ja kui palju on jäänud pelgaks lootuseks? Mis on artikli mõte? Moglen väidab, et digiajastu muudab info piiramise mõttetuks. Kui teadmisi ja tarkvara saab piiranguteta kopeerida ja jagada, muutub autoriõigus vananenuks. Ta näeb selles midagi positiivset - justkui tehnoloogiline anarhia, kus teadmised on kõigile võrdselt kättesaadavad. Tema idealism põhineb usul, et inimesed saa...

Kaks erinevat IT-juhti - aga mõlemad väga head. IT-juht ei ole lihtsalt inimene, kes vastutab arvutite eest. Tegelikult peab hea IT-juht oskama palju enamat - juhtida inimesi, mõista protsesse ja käia ajaga kaasas. IT-juht võib olla mitmes rollis - liider, suhtleja, treener, mentor, muutuste eestvedaja… Iga juht on natuke erinev. Siin toon ma välja kaks tuntud juhti, kes esindavad erinevat stiili - aga mõlemad on oma valdkonnas väga edukad. Satya Nadella - juht, kes mõistab inimesi Kui Satya Nadella tuli Microsofti etteotsa, oli firmal keeruline aeg. Palju kriitikat, vähe uuendusi, inimesed väsinud. Tema juhtimisel muutus palju - Microsoft avanes, tehti rohkem koostööd teiste platvormidega (näiteks Office tuli iPhone’ile) ja hakati panustama pilveteenustesse (Azure). Nadella usub “growth mindset’i” - et vead on osa õppimisest. Ta ei jaga lihtsalt käske, vaid tõmbab inimesi kaasa ja toetab neid. - Tüüpiline liider ja muutuste eestvedaja . Inimeste jaoks olemas. Visiooniga. Inimlik. Taav...